25.9.17

Iirisekattega õunakook


Õue õue, õunale! Ah, sõitsin mõned päevad tagasi isaga linnast välja ning päikesepaistes loodus oli nii ilus. Enamjaolt veel roheline, aga viimase piirini sügiseks valmis, siin seal juba kollast ja punast paistmas. Mulle meeldib sügis meeletult, aga, noh, eks ta meeldiks veel rohkem sel aastal kui talle oleks suvi eelnenud...


19.9.17

Tatrapõhjal tomati-kitsejuustupirukas


Tomatihooaeg on täies hoos ning ma ei saaks uhkem olla oma Tartus elava vanaema üle, kellel oma 80 aastast hoolimata on jaksu kasvuhoones maailma parimaid ja magusamaid tomateid kasvatada. 



Gluteenivaba tomatipirukas


12.9.17

Hõrgud sidrunikorvikesed



Tegin endale hiljuti kingituse ning ostsin 8 lahtikäiva põhjaga tartelette'ivormi. Olen juba täitsa mitu aastat mõelnud, et tahaks endale neid soetada, aga hea kvaliteediga vormid on üpris kallid. Üks pisike vorm maksab umbes sama palju kui supermarketist ostes üks suur koogivorm. Ja kes siis väikeseid korvikesi ühekaupa hakkaks küpsetama? Aga siis sain ma kingiks Kaubamaja kinkekaardi, ning kodumaailmas ringi jalutades (loomulikult lähen otse sinna) neid vorme nähes teadsin, et koju ma nad endaga viin!


4.9.17

Sügisesse magusa lainel: kodune pihlakajäätis


Sel aastal on pihlakad eriti viljakad, oksad ilusatest marjadest lookas. Kuigi linnapildis on pihlakamarju päris tihti näha, siis korjavad marjakobarad vähegi saastatumas õhus endale korralikult mustust külge ning nendest süüa ma ei soovitaks teha. Kui aga kusagil linnast väljas juhtud kena pihlaka otsa, siis soovitan käärid kaasa haarata ning endale mõned kenad kobarad korjata. Pihlakaid panin mina sel aastal ka niisama külma - puhastatud marjade ja ühe karbi isegi väikeste kobaratena. Et oleks, millega talvel veekarahvinidesse särtsu tuua ning kobaratega vaagnaid kaunistada. 



Täiesti vapustavalt ilus värvierinevus on kultuur- ja metsikutel pihlakatel. Kultuurmarjad siis need tumedamad.